Taagepera kirik

Kirik on rajatud 1674. aastal Püha Johannese luteri abikirikuna. Oreli sai pühakoda aga palju hiljem – aastal 1863. Taagepera kiriku teeb külastusobjektina huvitavaks kirikus paiknev Kessleri orel. Lisaks saab vaadelda 19.sajandist pärit altarimaali „Kolgata“. Taagepera lossis pulmi pidavatele paaridele on kirik ka abielu registreerimise kohaks.

Kiriku kõrval asub kiriku kalmistu, mille arvatav asutamisaeg on 1773. a. Sinna on maetud Eesti-Soome kirjaniku ja ühiskonnategelase Hella Wuolijoe ema Kadri, tädi Leenu ja vanaisa Ott Kokamägi.

Kiriku kõrval paikneb Vabadussõja sammas. Kirik on külastamiseks avatud suveperioodil teeliste kirikuna.

Kuulsa orelimeistri Ernst Carl Kessleri orel Taagepera kirikus.
E. Kessler (1808–1863) töötas Tartus 19. sajandi keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit. Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid. Suurim tema ehitatuist säilinud orel on Otepää kiriku 12 registriga orel. Säilinud orelid on Alaskal Sitkas, Nõmme Rahu kirikus, Otepää Maarja kirikus, Karksi Peetri kirikus ning Taagepera Jaani kirikus.

Taageperas asuval Kessleri orelil on  kolme ümarkaaravaga orelikapp, mõlema külje ülaosas kuussiiru kujuline heliava. Pillil 5 registrit; mängupult esiküljel (organist näoga pilli poole).  Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid ning Ernst Kessler on valmistanud ka klavereid nimega “E. Kessler. Dorpat”.  

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Orel

http://www.eestikirik.ee/node/2532 Lisalugemist kiriku renoveerimisest:

http://www.eestikirik.ee/node/5818

Link Muinsuskaitseregistrisse: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23077

Jaga