Taagepera mõis

Taagepera mõisa juurde viivad toredad varjulised alleed. XIX sajandi algul rajatud Taagepera mõisapark on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna-Eestis. Pargi planeeris keegi arhitekt Kuphaldti koolkonnast, kes kujundas sinna ringikujulisi sektoreid, alleesid ja juugendstiilis väravad, mis valmisid 1910.aastal.

Põliste pargipuude vahelt paistab Taagepera loss oma 40 meetri kõrguse torniga. Loss ehitati 1907.-1912.aastatel. Mõisaomanik Hugo von Stryk ei hoidnud lossi ehitamisel raha kokku. Lossis oli 75 ruumi (igas eri värvi tapeet) ning igal ruumil oma nimi. Tornis asuval tuulelipul on poolkuu ja taevatähtede kujutised (paruniproua oli rahvuselt türklanna).

Taagepera lossist loode pool tee ääres asub kivikalme. Mõisast 1,5 km lõunapool metsas on kivikalme “Kirikuase”, mida on peetud kirikuasemeks. Mõlemad kivikalmed pärinevad I aastatuhandest. Lossist 400 m põhja pool, Õhne jõe kaldal asuvas pargis on maa-alune kalmistu, arheoloogiamälestis II aastatuhande esimesest poolest. 1922.aastal avati lossis esimene kopsutuberkuloosi sanatoorium Eestis, hiljem töötas lossis haigla.

Lossis töötab hotell-konverentsikeskus,

 

Jaga