Helme linnuse varemed

Ordulinnus paikneb kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müürijäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: “Kes tahab lossi võtmeid hoida?” Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud.

Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud.

Ajaloost on teada, et linnuse vallutasid ja purustasid rootslased 1658. aastal Vene-Rootsi sõja ajal. Muistendit on kasutanud oma ballaadi “Ohver” loomisel Lehte Hainsalu. Nüüdseks on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivimüürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus kujutas põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 120 x 60 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi.

Loe lisaks

Jaga